Eluaeg me ootame ja soovime endale kedagi, keda armastada ja kes armastaks vastu. Ja kui meil see oodatu lõpuks olemas on, siis me kardame teda kaotada. Selle järgi, kui väga me kedagi kaotada kardame, võibki vist määrata, kui väga me kedagi armastame.
/Armastus küsib sõpruselt: „Mille jaoks sa olemas oled, kui mina olen olemas?”
Sõrus: „Et sealt naeru tuua, kuhu pisara oled jätnud!”/
Sõrus: „Et sealt naeru tuua, kuhu pisara oled jätnud!”/
No comments:
Post a Comment